 Happy New Year! 
Siit tuleb Detsembri-Kuu:) Detsembri-Kuu püüdmine oli üks tänamatu tegevus, sest enamuse ajast on kas neetult pilves, külm või tuuline. Täna, aasta viimasel päeval, mul isegi vedas. Tuul kiskus pilvi räbalateks ja kuusirpki piilus aeg-ajalt, koos Veenusega. Tegelikkuses oli kuu poole "õhem", pilti tehes on käsi tõenäoliselt värahtanud.
Here comes the December Moon. "Catching" a December Moon is an ungrateful activity, as it is mostly bloody clowdy, cold or windy. Today, on the last day of this year, I was lucky. The wind torn clowds into rugs and Crescent Moon accompanied by Venus was peeking through. The Moon was actually even thinner (half of what you see on the photo) - perhaps of trembling of my hand.
Taimi Uuesoo horoskoop järgmiseks aastaks;) Jupike elukaaslase horoskoobist: "ÕPPIMINE võib paljudel tulemuslikult lõpule jõuda. Eeldatavasti oli mitmetel nn aastaseid projekte, algusega eelmises septembris ja lõpuga mais. Siin on variante veelgi: mõni töötas näiteks aasta välismaal, teine annab raamatu välja, kolmas võttis hoopiski aasta koolist puhkust jne. Igatahes tasub pingutada, tulemused ei lase end kaua oodata. Kui midagi ongi venima jäänud, liigub autasu teeninu tõusujoones igas mõttes." Pliiz-pliiz, tõepoolest... Mulle ka midagi positiivset: "TOETUS võib tulla sealt, kust oodatagi ei oska, need võivad olla Inglid või Haldjad, kes ilmuvad näiteks ka naabripoisi või vana sõbrana." Haldjast naabripoiss? Inglist sõber? Väga kahtlane lugu. A sellest ei saanud ma midagi aru: "Aeg märgib sel aastal eriliselt ära järgmistel kuupäevadel sündinud: 19.–29. veebruar – töö, kohustused, tervis, harjumused, loomad, loodus, privaatsus". Ehk siis: töö ja kohustustega saab tervis lõplikult tuksi keeratud, sellest tulenevalt tuleb muuta oma seniseid harjumusi, pühenduda loomadele (kassid?!) ja pöörduda loodusesse, privaatsuse rüppe? Igor Mangi üldine horoskoop ka juba ilmunud. Peris apokalüptiline jutt, peaks ütlema. Kuude kaupa horoskoop pole parem: novembriks lubatakse suisa kuule majade vahele. 8. jaanuaril peaks ilmuma horoskoop tähtkujude kaupa - kõige magusam palake;) P.S Seda novembrikuist ametialast kõrgendust ei tulnud:p See-eest detsembris selgus, et minu ametikoht kaob uuest aastast üldse ära. Aga noh.. nagu osa inimesi armastab öelda: "Kui Jumal suleb me ees ukse, siis teeb ta kindlasti kusagil lahti akna." Sel moel on ühte-koma-teist headki juhtunud ja tõenäoliselt juhtub edaspidigi - kuigi ukse sulgumise hetkel on kõik pehmelt öeldes stressi tekitav. Ja siis hoian parem blogimisest kõrvale, et teid siin mitte oma halinaga tüüdata. Ja otsin seda va akent. Positiivne mull.
Reaalsus.
According to statistics, Estonian families have never-ever lived as well as now. The reality is that since 2009 many welfare payments will be reduced - especially on childrens´ account. Tänavu sai pisut piparkoogitainast tehtud (vanamoeliselt: suhkurt keetes ja "päris" vürtsidega). Umbes 3 kilo jagu. Või pisut rohkem. Ja taignast tuli päris palju piparkooke, mida oli vaja suures osas ikka ära ka kaunistada.
This year we made some ginger bread dough (in an old fashioned way - boiling sugar syrup and using "real" spices) - about 3 kilograms or even more. And of this dough we got quite many ginger breads, ready to be decorated;)  Siin on jalgpallimeeskonna jagu lumemehi. Here are a soccer team of snowmen.  See on spetsiaalselt ühele noorele sugulasele, kes õpib arstiks:) This one is especially for my young cousin who is a medical student.  Ja siin on mõned lõbusad karuotid. And here are some merry bears. Oravakese vihje peale proovisin ära piparkoogi sinihallitusjuustuga (Cambazola). Täitsa söödav, ehkki algul maitses lihtsalt nagu piparkook sinihallitusjuustuga. Siiski mulle tundus, et pipakas võttis pisut sinihallitusjuustu pikantset maitset vähemaks. Igatahes need kaks sobisid omamoodi kokku küll ning tuleb veel võimalust kasutada, enne kui jõuluaeg läbi ja piparkoogid otsas. I got a hint from Oravake: to try ginger bread with blue cheese (I bought Cambazola). Absolutely eatable combination, though at first it just tasted like ginger bread with blue cheese. I think the ginger bread reduced the piquant taste of blue cheese - a fine match and something special to try before Xmas is over and ginger breads all gone.
 Hämmastav, kuidas mõtted võivad sama rada pidi liikuda... Shred of goodness. It is amazing how thoughts may wander on same paths. The goal of that project is to prepare something each month for charity fair (the output isn´t very clair yet).
Kerisin üle pika aja blogirulli ja sinna mahtus just paar tütre-teema postitust. Üks selline, mille juures õhkasin, et peres võiks olla ka tüdrik (Roosa ründab talviselt). Ja teine selline, mille puhul võib kergendunult ohata (Tänamatu töö...), et peres on poiskad. Ehkki Mihkel on suuteline taoliste vidinate samuti kisa tõstma, va harakas selline. Igatahes on mul tohutult hea meel, et eilsel jalutuskäigul, mille käigus jõudsime Taskusse, jõululaadale ja Antoniuse jõululaadale, kutti kaasas ei olnud. See-eest oli seal piisavalt vanembaid, kelle võsukesed virisesid "osta-ostaaaa" ning mul oli neist parasjagu kahju.
Ja tegelikult me ei läinud Mihkli mätta otsast vaadatunagi tühjade kätega koju, sest Satunalle esindaja Tartu kandist oli ka laadal (täpsemalt vaata Jutupauniku vastavat postitust). Oma "tervise ampsu" sain ka kätte (koosneb meest, mädarõikast, küüslaugust ja jõhvikast) ning hoolimata halvast hingeõhust on kurk hommikuks täitsa terve:) Ja kolme sorti juustu. Ja muud vajalikku.
Taskus on praegu muide igasuguseid ohtlikke põnnimagneteid - suisa koridori peal, kuhu pahaaimamatud lapsevanemad koos oma võsukestega nagunii satuvad. Ja seal on ka üpris jõulisi tibimagneteid, aga neist vaatasin ma lihtsalt mööda, sest tegelikult käisime õhtuks Planet Sushist toitu kaasa võtmas. Kui oled peaaegu kolmandiku oma elust ühe ja sama inimesega maid jaganud, siis tuleb seda kuidagi ju tähistada. Kõige krooniks nägin öösel unes, kuidas Mihkel rööviti ühe päeva jooksul mingite tüüpide poolt kaks korda ära ja nõuti tema eest lunaraha. Pähhh... Chit-chat about shopping before Christmas. And tonight I saw in a dream as Mihkel was kidnapped. Ughh..
 "Siga seebiks" on praegu ERMis avatud näitus, mis tutvustab traditsioonilisi töövõtteid. Äärmiselt interaktiivne - pea iga tööd saab ise ka pisut proovida, kel suurem huvi, saab ka töötoas osaleda. Kohapeal ja näitusekataloogiga on kaasas videoklipid CDl vastavatest töödest.
Näitus on avatud 25. jaanuarini, tulekul on pilpa kiskumise, kedervarrega ketramise ja taimedega lõnga värvimise õpitoad.
Minu üks parimaid muuseumi-elamusi:)
"Native Wisdom. Traditional Techniques" is currently opened exhibition in Estonian National Museum that introduces traditional work methods. It is possible to try yourself nearly each method and if you have deeper interest, there are also some workshops available. On site and in the exhibitions catalogue there are small videos on presented techniques and there was even some introduction in English.
The exhibition is opened until Jan the 25th, workshops about dyeing woolen yarn with plants and on using a spindle will take place. "Pilpa kiskumine" - I cannot translate it, but the "pilpad" are wooden pieces that are needed to build a roof (like I´m trying to do on the photo).
This was definitely one of my best wows in a museum:)
Kui Tallinna Kaubamajas on müügil midagi, mida ei müüda Tartu Kaubamajas ning Tallinna Kaubamaja digimaailma müüja nendib vähemasti ausalt, et kahe kaubamaja vahel on kehvad logistilised sidemed, siis see ju on Märk;) Märk sellest, et teatud jupstükki polegi mul pikemas perspektiivis vaja. Vana hea nõuka-aeg, kui ostjad eksisteerisid poodide jaoks, mitte vastupidi.
If a well-known but not-well-equipped store´s branch has something for sale in one town but not in another and they are not interested in transporting this "something" to another town, then this is a Sign, isn´t it?;) At least their "digi-world" dept´s employee was honest and as he admitted that the logistical connections between those two stores are bad. Sweet old Sowjet time when there were shoppers for shops, not vice versa.
 2005. või 2006. aastal ilmus "Käsitöö" ühes numbris väikese poisi väga nummi pluusi lõige. Mihkel oli siis just vastavaist lõikest välja kasvanud ning mul jäi üle ainult õhata. See-eest Madise puhul sain õigel ajal jaole ja õmblesin talle pluusikese ära.
When the pattern for this shirt was published in "Käsitöö", Mihkel had just outgrewn of its largest size. So I could only heave a sigh. But now I did it! For Madis.
Päike paistab. Aknast otse peeglisse. Ja minu kirjutuslaud jääb täpselt kahe päikese (ehtsa ja peegelduva) vahele. Täielik kaif. Talvise pööripäevani on veel 6 päeva. The Sun is shining. From the window right into the mirror. And my desk is exactly between those two suns (real and "artificial"). Guess who´s grooving now;) 6 days until winter solstice.  Endiselt arhailise tikandi lainel. Kolm kibekiiret töökest. Ei jõua alustadagi, kui juba valmis;) Ristisümbol.. kaitseb toitu ja hoiab selle värske;) Sõõr - eks ikka päikest on vaja pimedal aasta-ajal. Ja ikkagi, miks ei saa inimesedki talveund magada? Miks on kõiksugused olulised tähtajad just aasta pimedaimal ajal? Still on the waves of archaic embroidery. Three "super-fast" projects: one cannot start embroidering when the project´s already done;) The cross.. a protective symbol, helps to keep food fresh;) The circle - the Sun for dark time of year. And still.. why cannot people hibernate? Why are all important deadlines on the darkest time of the year?
Tore artikkel sellest, mis on toidukooma, mis muudab mõne dieedipidaja pahuraks, kust saaks energialaksu jne. An interesting article about influences of food on our mood: what is "food coma", why are dieters often cranky, where you can get an energy boost from etc. Poisi tänahommikused mõtted. "Kas see tahab olla mingi tomat?!" - uuris Miku siis, kui märkas kuuske meenutava vaniku küljes väikest punast õunapunni. "Sa pead ju ometi hommikust sööma, siis saad loengusse minna." Muidu armas:) Mihkel has sometimes remarkable ideas. "Do you call this some kind of tomato?!" - he asked me when he noticed a small apple on our the artificial fir-like garland. "You must eat breakfast, so you can attend to lecture." Lovely:) Nädala sees lugesin Roosast Ajalehest üht tõsist investeerimisalast artiklit. Lühidalt öeldes: mänguasjatööstus on kriisikindel, kuna lelude pealt ei hoita kokku ka rasketel aegadel. Autor (kes armastab muide viimasel ajal siduda oma aktsiateemalisi "nupukesi" ehtida päkapikutamisega) lõpetab artikli lõiguga: "Seega, kui tahaks ehitada tööstust, mis ka raskel ajal edukas oleks, võiks investeerida kõigesse, mis lõikab kasu lapsevanemate armastusest oma jõmpsikate vastu." Tegelikult on kena, kui ajakirjanik Roosast Ajalehest ütleb tõe välja. Selles polegi midagi uut, aga vastava mõtteviisi jätkuv kultiveerimine ja julgustamine ajab vihale. M&M on AD 2008 veel "taltsad", kuna Pepus2 ja Pepus3 (nagu Reimo tasuta kättesaadavaid kommertskanaleid hellitlevalt kutsub) ei sisalda eriti konkurentsivõimelist (lastele suunatud) programmi (mistõttu satume nendele kanalitele harva) ning ETVs on ainult ürituste või oma saadete reklaamid. Ühel heal päeval puutuvad nad loomulikult reaalse maailmaga kokku. Meie must-valge maailmaga, kus lapsevanem on kas lüpsilehm või ihnuskoi-lapsevihkaja. Kus haritud-kogenud täiskasvanud koostavad reklaame, mis teevad relvituks ülejäänud täiskasvanud, rääkimata lastest. Meil oli ühel kargel hommikul, kui Mihkliga lasteaeda jalutasime, sel teemal juba juttu. Kõnelused meediakriitika teemadel (tol päeval) vaevu neljasega käivad muidugi väga lihtsustatud keeles. Aga paraku ei ole lasteaiale või koolile (siis on nagunii liiga hilja) sellises küsimuses vist võimalik loota. Seal on võimalik õppida lugemist, kirjutamist, arvutamist ja palju muud toredat, kuid ettevalmistus elukooliks peaks praegusel ajal teoreetiliselt tulema kodust. Mida aga ei juhtu, kuna kooli tarbeks tuleb teha kodutöid ja ülejäänud pereliikmed üritavad paremal juhul järgmiseks tööpäevaks lõõgastuda. Tulemuseks on usinalt pappi kokku kühveldav ja seda veel usinamalt ärikatele ulatav palgatöötaja. Kõlab juba Kiyosakilikult, eksole;) Jäähh.. "Rikas isa, vaene isa" on minulgi läbi loetud, kuid eks selle sarja raamatute tagamaad on ka juba kõigile teada. Ja ma ei sihigi lastele investeerimise õpetamise suunas:) Kuidas aga neile selgeks teha, et kõik pole kuld, mis hiilgab? Millest alustada? On kellelgi ehk mõni idee? P.S Teemaga haakuv artikkel Ivar Soonelt 11. detsembri Postimehes. If you´re looking for a profitable industry, then there are always parents who love their children and who don´t miss a chance to buy them toys. This truth is not new for me, but it makes me angry and sad whan I hear/read about cultivating and/or encouraging about that mentality. My sons are "tame" because Asshole2 and Asshole3 (as my hub caressingly calls free commercial channels in Estonia) do not offer quality program (and so we don´t watch these channels often) and in the national channel there are ads for cultural events or their own cast only. But one day they´ll face the real world. Our black'n'white world where the parent is either a milk cow or cheapskate child-hater. Where ads are created by well-educated and experienced adults whose work works rest of adults, let alone children. One frosty morning, when we walked with Mihkel to kindergarten, we had a chat about it. Talking about media criticism with a hardly 4-y old kid goes in a very simplified manner, but I cannot rely on kindergarten or to school (it would be too late by that time anyway) in this issue. One can learn reading, writing, calculating and other interesting stuff there, but preparation for "life-school" should come from home. But that doesn´t happen because homework occupies a lot of time and other members of the family are trying to relax for next work-day. The result is a hard-working employee who even more eagerly brings his/her money to the retail-sellers. Sounds like Kiyosaki, right?;) Yeah, I´ve read his "Rich Dad, Poor Dad", but the background of his books is probably familiar to everyone. And my aim is not to talk about investments to my kids, but to explain them that all that glitters is not gold. But how to start with it? How have you done it? Üks kassikalender on ilmunud. Oma silmaga pole küll seda näinud, kuid kirjelduse järgi ütleks, et see pole mitte üks tavaline kassikalender:) Esiteks on seal modellideks Tartu Kassikaitse kiisukad. Ja teiseks on seal tarvilikke nõuandeid kassi(de)ga koos olevatele inimestele. Tartu Kassikaitse (a non-profit organization that helps to find homes for homeless cats in Tartu and Tartu county and helps to keep "cat-owners*" informed about cats) has published a calendar. It is not just an ordinary calendar with "many-pretty-cutie-anonymous-cats". The models are Tartu Kassikaitse´s "protegees" and the calendar includes lots of information that might be useful for "cat-owners". * If we talk about cats, the owning issue is highly problematic. P.S Kas te teadsite, et Tartust mitte väga kaugel (Šiauliais, Leedus), asub kassidele pühendatud muuseum?! Not very far from Tartu (in Šiauliai, Lithuania) is a museum dedicated to cats! Nii. Saab pesta viinereid. Ja kartulisalatit. Ja kanafileed. Ja guljašši. Ning seda tõenäoliselt tehaksegi, enne kui näljasele ostjale-restokülalisele "keskmises restos" eelmise päeva toit ette torgatakse. Sest eestlase kuldaväärt omadused, ihnus ja rehepaplus, ei püsi vaka all. Aga kuidas saab pesta mulgi putru? Well now.. we can wash sausages. And potato-salad. And chicken filet. And goulyash. And if you visit a "mediocre restaurant" in Estonia and happen to order food that was actually prepared yesterday, it is considered normal. Because Estonians' golden characteristics: grudging and "rehepaplus" cannot be hidden long. Ugh... it is impossible to translate "rehepapp" or "rehepaplus" directly, without losing its true meaning.. I guess "rehepaplus" is a mentality according to which you must "grab" anything anywhere without thinking to whom it belongs to (plain kleptomania?) PLUS outsmarting less morally corrupted or just naive persons. "Barny" - as it is sometimes translated, describes "rehepapp"'s explicit work/duties, but not the implicit side. Anyway. How it is possible to wash porridge? P.S Loomulikult me käime perega väljas aeg-ajalt söömas. Aga üldiselt seal, kus on rohkem külalisi, ja tellime "tavalisemaid" toite (toit vaheldub rohkem), vältimaks ebameeldivamat sorti üllatusi. See soovitus kehtis muide ka siis, kui otsisin kasulikke vihjeid Hiina-reisi tarbeks. Of course, we dine "out" with our family. But generally in more crowdy places and we order "common" food (the food "rotates" more) in order to avoid nasty surprises. I found this tip when I was planning my journey to China. Täitsa heast peast tuleb kuu aja jooksul "Äripäev" mulle koju. Koos sellega igasuguseid omapäraseid lisasid. Täna oli seal ka "Gentleman" nr 7 - november 2008, kust võis leida rikastele ja ilusatele sobivat träna. Muuhulgas ka igati tipp-topp tugitool Corallo. Antud lingi alt avanevad pildid on suht igavad - Gentlemani pildil oli aga äravahetamiseni teineteisele sarnanevatele meesmodellidele pihku pistetud mingid pulgad. Võib-olla isegi bambusvardad? Ja siis kutid "mängisid" kudumist;) Üks põnev lugu oli ka: Sirje Pallolt, Eesti Ajaloomuuseumi peavarahoidjalt. Selles käsitleti vanu häid moenõuandeid ja etiketisoovitusi meestele. Markantsemad olgu siingi välja toodud: ... sõrmeküüned on lühikeseks lõigatud... kui neid veel ära saaks kaotada, oleks veelgi parem. 9. Mees peab olema armukade, ilma et läheks seejuures vaenuliseks. 10. (ehk kirss koogi peal) Mees ei tohi oodata, et daam hüüab appi: ta peab sda ise tegema. 12. (ehk veel üks Kirsch) Kui mees läheb daamile autoga koju järgi, ei oota ta autos, kuni daam astub sisse. Mees peab autost astuma välja silmapilgul, mil daam hõljub üle ukseläve. Ja loomulikult on enesetapmine daami juuresolekul ebaviisakas. Some etiquette recommendations from Estonian newspapers, from 1920-1930ties (by Sirje Pallo, Estonian History Museum, in "Gentleman" no 7 - November 2008): ... finger nails must be cut short... if they could be disappear, it would be even better... 9. A gentleman must be jealous, without hostility. 10. A gentleman mustn´t wait until lady calls for help: he must do it by himself. 12. If a gentleman picks up a lady, he shall not wait in the car until she sits inside. He must step out of the vehicle when the lady waltzes out. Of course, commiting a suicide in the presence of a lady is considered to be impolite. Vaatan mina oma e-postkasti - ja mida seal näen. Kaks kirja, saatjaks CKE Inkasso, mõlemad pealkirjaga "Meeldetuletus". Tule taevas appi. Ma tavaliselt spämme üldse kohe ei ava, aga kui inkassofirma saadab meeldetuletuse (?!), siis eeldatavasti võiks ju seda teha. Äkki on midagi kahe silma vahele jäänud? Või saadavad mõne Jõulise Gennadi mulle kaikaga veel ukse taha, mis?  Reklaam. No teate, see ei ole naljakas. Ei, üldse ei ole naljakas. Helistasin siis juuresoleval telefoninumbril ja pahvatasin CKE Inkasso esindajale oma arvamuse sellest, "kuidas ei ole ilus inimesi päise päeva ajal taolise juraga ehmatada". Esindaja vabandas ette-taha (millest mul suht savi) ja selgitas, et taoline võte on klientide pilkude püüdmiseks (aitüma jah, see tõepoolest püüdis mu pilku) ning et võtku ma ikka ühendust, kui on vaja kelleltki võlga vaja välja nõuda ("tänan" pakkumast). Niisiis. Jõulude eel on igasuguseid hulle ideid liikvel. Mõni saadab ingli autode vahele (see oli siiski nummi idee. Väga omapärane, aga nummi), mõni inkassolt meeldetuletuse. Mõni ähvardab, et jõuluvana üldse ei tulegi. Kas annab veel isiklikumaks minna? Ähvardada lapsevanemaid pederastiga ja kiita oma Jõuluvana-teenust? Loopida pisut kobarpomme ning esile tuua oma ilutulestiku eripärasid? Mis neile reklaamitegijatele õige pähe on löönud? Miks ei või inimesed millegi loovaga tegeleda? Milleks-oh-milleks ometi andis Kõiksevägevam meile vara pimedaks kiskuvad novembriõhtud?:p
About shocking, idiotic and humiliating advertising tactics from company that claims debts.
 Foto: Corbis/Scanpix Avastasin täna, et kaupsi all olevasse teepoodi on igasuguseid jõuluteesid tekkinud. Tundub, et midagi igale maitsele. Minu lemmikuks osutus "Christmas Cake" - rooibose baasil, (vist) punase pipra, kookosega ja veel päris mitme komponendiga, mis tõepoolest panid tee koogi kombel lõhnama. Seal teepoes tasub muide üpris ettevaatlik (parimas mõttes!) olla. Kuna tundub, et tegemist on üpriski värskete teedega, võib tee nuusutamine pärast kaane avamist olla karm kogemus;) Ikka tasa ja targu tuleb käega aroomi enda poole viibata - nagu keemiatunnis. Earl Grey (musta tee baasil) oli muidu see puru, mille pärast vastav käik sai ette võetud. Juba mitmendamat aastat vaieldamatu lemmik, mis on vahepeal "troonilt" tõuganud isegi rooibose. Some notes about tea in one Tartu shopping mall.
Leitud siit. Samas on siin ka oma iva. Õpilastel on õigused, kuid puuduvad kohustused (vähemalt Eestis). Koolikohustus on kohustus ju ainult nime poolest. Isegi, kui õpetaja leiaks oma õpilase video spikerdamise kohta YouTube´st, siis mida ta saaks teha? Viibutaks näppu, õpilane teeb paremal juhul hea näo ja spikerdab edasi. A plagiariser who thinks she´s smart;) I got the link to this video from here. Nevertheless, here´s a point. Pupils have rights, but no responsibility (at least in Estonia). "Compulsory school attendance" is "compulsory" only by its name. Even if the teacher would find her/his pupil´s video on plagiarism in YouTube, what could the teacher do?   Mulgimaal üllitati värskelt üks vinge raamat: "Pihuloomad: lühike õpetus mänguasja meisterdamiseks". Ja kuna Mihkli lasteaias oleks vaja detsembrikuus ühtteist päkapiku-sussi sisse poetada, võtsin töö ruttu käsile. Tulemuseks väike värviline Jänes. Ikka arhailise tikandiga
kaunistatud:) Väike õrritus ka;) Raamat sisaldab pisukest ülevaadet Eesti mänguasjadest, Lõuna-Eesti keskaegsest taimornamendist, Mulgi-Kihnu taimeainelise tikandi sümboolikast, materjalidest, põhipistetest ja juhendit. Samuti vanasõnu loomade kohta, kauneid värvifotosid ja lõikeid. A super-cool book was recently published in Viljandi: "Palm Pets: Gudelines for Making the Toy" (you can order it from here). As some treat is needed in Mihkel´s kindergarten in December, I quickly made something;) The result is a small colourful Rabbit with embroidered archaic motifs:) A teaser, too;) The book includes a short overview about Estonian toys, South-Estonian medieval plant ornament, symbols of Mulgi-Kihnu plant embroidery, materials, basic stitches and the guideline on making the toy step by step. It also contains Estonian proverbs about animals, pretty colourful photos and cuts. P.S Jänese tegemisega oli muide see häda, et kahe käpa vaheline õmblusvaru jäi jube väikeseks. Seetõttu õmblesin õmbluse üle ka sämppistega - sisekülje tulemus oligi seestpoolt midagi rišeljöö-tikandi laadset.
I used blanket stitch for area between 2 paws of the Rabbit to prevent unravelling of the cloth.
Tänane hommik muutis mõndagi. Usaldus teatud tüüpi inimeste suhtes sai kõvasti kannatada ja ühinen ses mõttes "massidega". Nagu ütleb vanasõnagi: "s*tast saia ei tee".
Mihkli sünnipäeva tähistamine jätkub (juba nädalavahetusel sai väikest viisi algust tehtud) ja ei jää üldse ära. Peakski minema pärast lasteaeda koos temaga koogimaterjali ostma. Isegi mina ei tea, kas talle meeldiks rohkem sünnipäevakooki saada üllatusena või hoopis seda ise teha. Kokkamisfänn selline, täpselt oma isasse:) This morning changed a lot. My trust to persons with particular background was hurt and now I join with the "masses" in this matter. As an Estonian proverb goes "one cannot make bread of sh$t".
Nevertheless, Mihkel will have his birthday. I think we´ll go together to shop the ingredients for his birthday-cake, after kindergarten. Even I don´t know whether he likes to have the cake as a surprise or to prepare it by himself. He´s a cookin´-addict-dude, just like his dad:) Kuus Tartu kesklinna ust osalevad konkursil. Ei-ei, mitte, et milline neist oleks kõige uhkemini restaureeritud, vaid milline neist kriuksub kõige vängemalt. Olgu selleks siis Suudlevate Tudengite, Ülikooli kohviku, Kultuurkapitali, Hambakliiniku, Pere kondiitriäri või Apple Reselleri (Rüütli keskuses, kus varem oli kosmeetikapood) uks. Ootan põnevusega tulemusi. Võib-olla saab just võitnud uksest legendaarne koht, kus vastabiellunud käivad ust vingutamas, et pereõnne saada või turistid uksenuppu nühkimas, et rikkus majja tuleks;) Which door has the "best squeak" in Old Town of Tartu? Via links, you can listen to their heavenly yowl and vote for "best squeak" (mailing it to e-mail address near article). Winning door will be rewarded.
Maybe the winning door will be the one which´s doorknob will be rubbed by masses of tourists next season or newly wedded couples, for charm;) See on üks vana-vana võlg ja antud "poll" on blogi juba kuus kuud risustanud. Klaariks asja niisiis ära. Uurides, kui suur osa siinkäija pere netosissetulekuist kulub toidule, mõlkus mul arvatavasti meeles üks Lapsuliblika postitus näljahädalistest kusagil Kariibi mere saarel. Konkreetset sisu-linki ei tea tuua, aga põhimõtteliselt oli seal viide sellele, kui vähe kulutavad inimesed oma sissetulekuist Euroopas toidule (see on vist mingi jõukuse mõõdupuu?). Kokku võttis vaevaks vastata 7 inimest (aitähh!!!), kellest: Ei hakka parem mingeid erilisi järeldusi tegema, sest see läheks vastuollu ühe mu põhimõttega - üldistusi tehes tuleks olla väga ettevaatlik. An old debt - to write about a poll that dealt with spendings on food. It was conducted 6 months ago, 7 persons replied and the results were following: 1 person spent 10-20% of his/her income on food, 1 person - 20-30%, 2 persons - 30-40% and 3 persons - 40-50%. |
|
